Juuni lõpus - juuli alguses 2012 peeti Peterburis UNESCO 36. istungjärk, kus arutati maailmapärandi nimistute nimekirja laiendamise küsimusi. Selle tööst võtsid osa 21 riigi esindajad. Seansi tulemusel suurendati nimekirja 31 punkti võrra.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/99/kakie-novie-obekti-voshli-pod-ohranu-yunesko.jpg)
Kõigist kolmest Venemaa poolt noteerimiseks esitatud objektist valmis täielik dokumentide pakett ainult Jakuutias asuva loodusmonumendi "Lena sammas" jaoks. See kanti 19 osariigi toetusel maailmapärandi nimekirja istungjärgu viimasel päeval, 6. juulil.
Nn "punane nimekiri", mis sisaldab väljasuremisohus olevaid kultuurilise ja loodusliku tähtsusega mälestusmärke, on täiendatud Kristuse Sündimise basiilika ja palverändurite radadega Petlemmas. See struktuur on juba kahjustatud ja kannatab pidevate veelekete tõttu. See objekt asub Jeruusalemmast 10 km lõuna pool. Iisraeli monumentide hulgas oli loendis ka Nahali Mearoti ja Wadi al-Mugari koopad, mis leiti Karmeli mäelt.
Ülemaailmse tähtsusega objektide hulka kuulus kogu Hiina linn Shandu, Senegali Bassari, Fula ja Bediku etniliste rühmade kultuurmaastikud ning Côte d'Ivoire'i esimene pealinn, ajalooline linn Grand Bassam. Maroko moodne pealinn Rabat ja selle ajalooline osa tutvustati ühise pärandina.
UNESCO egiidi all oli Muharraqi linnas samanimelisel saarel asuvas 17 hoonet, samuti selle rannikul asuvaid objekte: kolm austripanka ja tükk rannikut saare lõunaosas, millel asub Kalat Abu Mahiri kindlus. Saar kuulub Bahreini osariiki ja on näide majandusest, mis põhineb täielikult pärlite kaevandamisel ja töötlemisel.
Iraanist täiendati nimekirja Isfahani reedese mošee Masjid-e Jame ja Gonbad-e-Gabuse linnaga. UNESCO võttis oma kaitse alla mitmeid loodusobjekte, sealhulgas Kanadas asuva Grand Presi maastikud, Palau lõunaosas asuva kivise saare, Saharas asuva 18 Uniangi järve kompleks ja India läänehaadid.
Inimese loodud pärandist märgiti ja võeti kaitse alla Malaisia oru Lenggongi arheoloogiline pärand, Almadeni ja Idria elavhõbedakaevandused Hispaanias ja Sloveenias. Nagu ka maapiirkondade majade kaunistamiseks Rootsi provintsis Helsinglandis ja Portugali sõjaväelinnas Elvas koos oma kindlustustega, mis on ehitatud 17. – 19. Sajandil.