Niipea kui seda puhkust ei kutsuta: pannkookide valmistaja ja panoraaminädal ning ühenda ja piimanädal. Kuid hoolimata sellest, kuidas surilina kutsuti, on see alati olnud ja jääb slaavi rahvaste kevade peamiseks pühaks.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/58/kakie-igri-zabavi-konkursi-bivayut-na-maslenicu.jpg)
Teine uus aasta
Surnuaed oli kogu aeg kehalise pööripäeva aeg, aeg, mil kogu loodus elavneb ja ärkab. Varitsustega seotud riitused ja traditsioonid on pärit kristluse-eelsest ajast. Selle pidu rituaalne külg sisaldab esivanemate kultuuri varjundeid, see korreleerub ka looduse üleminekuajaga, kui kõik ellu tuleb ja täidab viljakuse stimuleerimise funktsiooni. Selle põhjuseks on asjaolu, et Maslenitsa eelnes alati välitööde algusele. Samuti eelneb paastuaja algusele õline nädal, mille jooksul usklikud piimatooteid ei tarbi. Ja Shrovetide'is on see lubatud, sellest ka nimi. Eriliseks traditsiooniks olid pidupäevad võrade ajal, hernehirmutise põletamine, mis sümboliseeris talve, visiidil käimine, kõiksugu lõbutsemised, ennustamine ja noh, kus ilma Pannkooginädala pannkookideta.
Põleb tüütu talv
Nüüd, nagu mitu aastat tagasi, on kaadriks üks peamisi sümboleid. See isikupärastab talve, kus on juba käes aeg selleks, et koju tagasi minna ja kevadeks teed anda. Tavaliselt korjasid mehed, naised ja lapsed kogu küla õled ühest kohast õlgi ja siis tegid sellest nukk, riietasid selle naisteriietesse ja särasid heledamaks. Nad sidusid salli üle peaga salli, panid seeliku, kampsuni selga ja kandsid seda kelgu ümber küla. Siis nad põletasid seda, visates pannkookide pannkoogid tulekahju. Ümber laste lõke juhatas ümmargusi tantse ja tantsis. See kuulsusrikas tseremoonia on säilinud tänapäevani ja see meelitab osalema nii väikeste külade kui ka suurte linnade elanikke.
Mängud ja võistlused
Jääsammas on Võrus toimuv võistlus. Tema jaoks valatakse mõni kõrge sammas külma veega ja kingitused riputatakse maapinnast piisaval kaugusel. Nende saamiseks peate selle samba ronima ja mitte libisema. Alati võidab tugevaim ja püsiv.
Teine rahvapärane lõbu on saabaste viskamine. Muidugi on parem seda teha õues. Mängu olemus on lihtne: peate oma vildist saapad viskama nii kaugele kui võimalik ja täpsemalt.
Lastele see kuldvärava mäng väga meeldib. Tema jaoks seisavad kaks mängijat (need võivad olla täiskasvanud) keskel, hoides käes ja tõstes neid üles nii, et nad saaksid eesmärgi. Lastest saab üksteise järel rong ja läbivad värava. Mingil hetkel väravad “sulguvad”, st täiskasvanud langetavad käed ja püüavad ühe lapse kinni. See, kes kinni püütakse, saab ka väravaks ja rong väheneb. Mäng jätkub, kuni väravad löövad kõik kinni.
Seotud artikkel
Kuidas rahvamängud last mõjutavad