Maailmavõimud on riigid, millel on suurim geopoliitiline jõud, millel võib olla mõju maailmapoliitikale või üksikute piirkondade poliitikale. Maailmavõimud jagunevad suurriikideks, suurriikideks ja piirkondlikeks suurriikideks.
Superjõud
Suurriigiks nimetatakse riiki, millel on suur poliitiline mõju ja millel on majanduslik ja sõjaline üleolek teiste maailma riikide suhtes. Suurriikide geopoliitiline asend võimaldab neil avaldada mõju planeedi kõige kaugemates punktides asuvatele riikidele. Tänapäeva maailmas peavad suurriigid omama strateegilist tuumarelvavaru.
Mõistet "ülivõim" kasutas esmakordselt William Fox 1944. aastal raamatus "Ülivõim". Pärast II maailmasõda peeti suurriikideks kolme osariiki: Suurbritannia, USA ja NSV Liit. Suurbritannia hakkas peagi oma kolooniaid kaotama ja 1957. aastaks oli ta kaotanud suurriigi staatuse.
Kuni 1991. aastani oli maailmas (NSVL ja USA) kaks suurriiki, mida juhtisid tugevaimad sõjalis-poliitilised blokid (ATS ja NATO). Pärast NSV Liidu lagunemist säilitasid suurriigi staatuse ainult USA. Selle olukorra kirjeldamiseks loodi mõiste "hüperjõud". Kuid 21. sajandi alguses on Ameerika Ühendriigid endiselt maailma mõjukaim riik, siiski usuvad paljud eksperdid, et suurriigi staatus võib kaotada või juba kaotada. Hiina läheneb järk-järgult suurriigi staatusele.
Politoloogide seas on arvamus, et suurriikide ajastu on minevik. Praegune maailm on muutumas mitmepolaarseks, sellel on mitu mõjukeskust ning potentsiaalsete ja piirkondlike suurriikide kasvav roll. Potentsiaalsete suurriikide hulka kuuluvad nüüd Hiina, Brasiilia, Euroopa Liit, India ja Venemaa.
Suurriigid
Suurriikideks nimetatakse riike, mis oma poliitilise mõju tõttu mängivad globaalses geopoliitilises olukorras otsustavat rolli. See nimi on mitteametlik, see ilmus pärast Napoleoni sõdu ja astus ametlikku ringlusse Leopold von Ranke poolt.
Lähiajaloos on suurriikide staatuses olnud viis riiki - ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed. Kõik suurriigid osalesid enamikes maailmakonfliktides ja on tuumajõud.
On kolm kriteeriumi, mille alusel saab riigile anda suurvõimu staatuse. See on tema ressursipotentsiaal, “huvide geograafia” (sõltub territooriumist, millele võim avaldab mõju) ja rahvusvaheline staatus.
Kaasaegses maailmas eristatakse 10 suurriiki: USA, Hiina, Venemaa, India, Jaapan, Saksamaa, Prantsusmaa, Brasiilia ja Ühendkuningriik.
