Väga kaua aega tagasi ei saanud vaataja suurel ekraanil näha andeka Gene Wilderi loomingut. 1999. aastal mängis näitleja Carrolli järgmises filmi adaptatsioonis Quasi Turtle'i ja lahkus Hollywoodi stseeni platvormilt. Tema varased teosed jätsid kinos tohutu jälje ja neist sai hea näitleja eeskuju.
Gene tegi oma debüüdi ühes esimestest filmidest kriminaalse abielupaari Bonnie ja Clyde kohta, millest sai sel ajal moodne meistriteos. Kahjuks ta põhirolli ei saanud, kuid oma nime mainimine sellise hiti krediiti ütles juba palju.
Maal "Noor Frankenstein" ülendas Wilderit - ta mängis suurt rolli ja osales stsenaariumi kirjutamises. Postmodernistlikus komöödiaparoodias räägime kuulsa Frankensteini pojapojast. Ta üritab oma päritolu varjata, kuid juured võtavad võimust ja meedik läheb kurikuulsa vanaisa jälgedes.
Komöödias "Ma ei näe midagi, ma ei kuule midagi" kaks peategelast, kellest üks on vaatajale Wilderile teada, saavad mõrva tunnistajateks. Koos on nad ideaalne tunnistaja, kuid mitte üksi, sest üks ei saa rääkida ja teine ei kuule midagi. Väljapaistvate näitlejate poolt kaunilt ja ilmekalt mängitud kummaline paar üllatab, paneb sind kaasa mõistma ja samal ajal lõbustab sind südamest.
Gene Wilder mängis mitmes filmis koos Richard Pryoriga. See näitlejate duett on kinoajaloo üks naljakamaid. Näitlejaga saate märkida veel mitu filmi. Näiteks "Psühholoogid vanglas", "Veel üks sina" ("Teine mina"). Just nendes filmides näitas Wilder-Priori duett end hiilgavalt.
Huvitavad on ka muud Wilderiga maalitud maalid. Kuulsusteks võib pidada eriti kuulsat Frisco kutti, Woman in Red ja Honeymoon with Ghosts.
Jini karjääri krooniks oli kinematograafiline meistriteos "Willy Wonka ja šokolaadivabrik". Näitleja mängis kavala ja ekstsentrilise kondiitri Willy rolli, kes suudab täita mis tahes lapsepõlvesoovi.
Gene Wilder võib hõlpsasti muutuda mis tahes tegelaseks ja pakkuda oma osalusel filmi vaatamisest palju naudingut.
