Templiarhitektuur on üks iidsematest kunstivormidest, mille käigus loodi monumentaalseid konstruktsioone, mis panevad tahtmatult teatud tunde, kui mitte loojate vastu austust, siis kindlasti tänu ja entusiasmi selliste suurepäraste konstruktsioonide vastu, millele mehel oli käsi. Templid on sarnased, kuid igaüks neist on ainulaadne.
Religioossed religioossed ehitised ehk templid on aja, maitse, eesmärkide, arhitektuuriliste suundumuste mõjul muutunud, kuid need põhinevad loomulikult ühe või teise usu tunnustatud aluspõhimõtetel. Sellise hoone peamine eesmärk on luua keskkond, mis soosib vaimset mõtlemist.
Idamaine templite arhitektuur
Vana-Egiptuse templiarhitektuur püüdis taasluua teatud jumalate asupaika, andes sellistele hoonetele ohvrite ja salapäraste rituaalide koha. Klassikalise kreeka ja rooma arhitektuuriga püüti luua majesteetlikke pühamuid Olympus jumalate kummardamiseks.
India ei tundnud templeid, looduse ja vaimu kummardamine ei vajanud müüre. Usulised hooned siiski tekkisid. India templite ehitamise traditsioonid olid suures osas dikteeritud kolonisatsiooni mõjul ja olid küllastunud väljastpoolt toodud elementidega koos kohalike uskumuste ja traditsioonidega.
India templitel on kaks erinevat suunda - Nagara ja Dravida, erinevad sissepääsupaigalduste ja kuplite tüüpide järgi.
Budistlikud templid jagunevad kaheks peamiseks variandiks, mille hulgast saab eristada viharasid ehk ekslevate munkade askeetlikke varjupaiku ja stuupasid, mis on loodud selleks, et kaitsta ja rahustada Buddha enda säilmeid. India uskumuste kohaselt peaks templihoone sisaldama vajalikke universumi elemente, st ühendama parimaid astronoomia ja geomeetria traditsioone, järgima tõusmise põhimõtteid ja olema kaunistatud arvukate dekoratiivsete elementide ja kaunistustega.
Bütsants ja islami traditsioonid
Bütsantsi arhitektuur tõi moe juurde telliste, klassikaliste kujundite ja keerukate ümarate kuplite kasutamisel koos konstruktsiooni enda õige geomeetrilise kujuga. Selle suuna mõjul ehitati palju Lähis-Ida monumentaalseid konstruktsioone, mistõttu islami kultuse templeid eristatakse selliste elementidega nagu arvukad kaared ja kaared.
Islami templite üheks iseloomulikuks tunnuseks on kitsaste tornide olemasolu, minaretid, mis pole mitte ainult mošee kõrgeim punkt, vaid mõnikord ka kogu linnaosa kõrgeim element.
Kristlikud templid
Kristliku arhitektuuri alus oli niinimetatud risti plaan altari kohustusliku kohalolekuga, mis asus idasuunas, sellised ehitised nõuavad kuplite olemasolu, mis on kavandatud altarile tähelepanu juhtimiseks.
Gooti arhitektuuri silmatorkavad esindajad on majesteetlikud Euroopa katedraalid ja klassikalised renessansi templihooned naasevad taas Rooma templite selgete joonte juurde, mis on tehtud suure geomeetrilise täpsusega.
Barokkstiili tähistavad tohutud sisemised ruumid, mille eesmärk on rõhutada valguse ja varju mängimist, keskenduda freskode ilule ja kunstiliselt loodud interjöörile.
Nii saab selgeks, et ükskõik millise ajastu või religioosse nimega tempel arhitektuuri ja kunsti seisukohast ei kuulu, on sellel tohutu ajalooline ja sotsiaalne koormus ning sellel on suur universaalne ja ajalooline väärtus.
Seotud artikkel
Todai-ji tempel: huvitavaid fakte
