Riigisüsteemi kohaselt võib Saksamaad julgelt nimetada föderaalse korra riigi klassikaliseks näiteks. Selle föderatsiooni subjektideks on 16 föderaalriiki koos nende põhiseaduste, valitsuste ja seadusandlike organitega.
Kasutusjuhend
1
Saksamaa on oma osariigi struktuuris parlamentaarne föderaalne vabariik. Riigi eesotsas on föderaalne president, kelle valib iga 5 aasta järel föderaalne assamblee - põhiseaduslik organ, mis on loodud peamiselt selleks.
2
Saksamaa presidendil on väga piiratud volitused, millest peamised on föderaalse kantsleri esindamine Bundestagis ja parlamendi alamkoja vallandamine valitsuse juhi ettepanekul. Tema pädevusse kuulub ka sõjaväes kõrgemate ohvitseride määramine, riigipreemiate üleandmine ja süüdimõistetute armuandmist käsitlevate otsuste vastuvõtmine.
3
Seadusandlikku võimu teostab Saksamaal kahekojaline parlament. Parlamendi alamkoda on Bundestag ja ülemine - Bundesrat.
4
Bundestag valitakse 4-aastaseks ametiajaks otsese kohaliku hääletuse teel häälteenamusega. Tema tegevuse peamine eesmärk on seadusloome föderaalsel tasandil.
5
Bundesrati saadikuid ei valita, vaid määravad ametisse nende liidumaa valitsused. Ta arutab arveid, mis on seotud föderatsiooni ja maa suhetega. Samuti kuulub tema pädevusse kehtiva põhiseaduse muudatustega seotud seaduseelnõude arutamine.
6
Saksamaa täitevvõimu esindab föderaalvalitsus, mida juhib föderaalne kantsler. Saksamaa valitsuse tegevuse põhijooneks on see, et riigipoliitikat ei teosta iseseisvalt föderaalsed ministeeriumid, vaid Saksamaa föderaalriikide samade täitevorganite kaudu. Ainult välisministeerium, siseministeerium ja kaitseministeerium teevad erandi.
7
Lisaks ministeeriumidele kuuluvad valitsusse ka föderaalse kantsleri kantselei ja meedia kantselei, mis alluvad otse liidukantslerile.
