Raamatud mõjutavad inimese mõtlemist, maailmapilti, osalevad tema tegelase kujunemises. Kuid see juhtub ainult siis, kui inimene loeb ja teeb seda mõnuga. Armastus raamatu vastu on kujunenud juba varases lapsepõlves.
Kasutusjuhend
1
Kaasaegse tehnoloogia maailmas hakkavad juba varases eas lapsed arvutiga liituma, veetes palju aega mängude ja koomiksite mängimisel. Samas pole lapsepõlv mõeldamatu ilma raamatuteta - head jutud, naljakad luuletused, naljakad lasteaia riimid ja naljad. On oluline, et lapsel oleks raamatuga puutetundlik kontakt - vaadake pilte, sirvides lehti läbi. See arendab mõtlemist ja peenmotoorikat.
2
Suhtlus raamatuga jätkub koolis. Usinad kirjanduse õpetajad annavad endast parima, et õpilastele raamatus armastust sisendada. Raamat pole ainult teadmiste ait. Teismelistele mõeldud raamatud sisaldavad palju kasulikku teavet enda kohta, eriti suhete kohta eakaaslastega ja noorukiea probleemidest.
3
On hea, kui inimene pärast kooli ja seejärel ülikooli lõpetamist jätkab oma eluteed, unustamata raamatute lugemist. Hea raamat võib igava õhtu valgustada, kurbust hajutada, närve rahustada. Raamat parandab inimest, arendab mõtlemist ja kõnet, annab ruumi kujutlusvõimele. Lugemine aitab kaasa visuaalse mälu arengule ja tõstab ka eruditsiooni taset. Hästi loetava inimesega on meeldiv ja huvitav vestelda. Kasulik on tema poole nõu saamiseks pöörduda, sest ta loeb palju, mis tähendab, et ta teab palju.
4
Kui seisate silmitsi valikuga, kuidas õhtut veeta - valige televiisorit vaadates või raamatut lugedes kõhkluseta. Sellest on palju rohkem kasu. Ja kui teil on oma lemmikfilme, saate lugeda raamatuid, millel need filmiti. Sageli tundub lugemine põnevam, nii et raamat võib tunduda huvitavam kui film - üksikasju on palju rohkem, süžee paljastub põhjalikumalt ja eriefektidel kujutlusvõimes pole piire. Sageli öeldakse, et filmipool ei anna edasi raamatu tegelikku sisu. Seetõttu on lugemine nii kasulik kui ka meeldiv ajaviide.
