Bundestag on Saksamaa Liitvabariigi ühekojaline parlament, mis on riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlament moodustatakse selle alusel, et Saksamaa kodanikud valivad selle nelja aasta jooksul üldiste vabade valimiste kaudu.
Kasutusjuhend
1
FRG põhiseadus ei kehtesta valimissüsteemi üksikasjalikke reegleid. Praegu reguleerib Bundestagi valimismenetlust 1993. aasta valimisseadus. Parlamendiliikmete valimise õigus antakse Saksamaa kodanikele, kes on elanud osariigis vähemalt kolm kuud ja saanud 18-aastaseks.
2
Seda valimisõigust nimetatakse aktiivseks. Passiivsed valimisõigus, see tähendab õigus olla valitud parlamendis, antakse 18-aastaseks saanud kodanikele, kellel on vähemalt ühe aasta Saksamaa kodakondsus ja kellel ei ole aktiivseid valimisõigusi ära võetud. Saksamaal puudub valimisaktiivsuse künnis.
3
Saksamaa parlament koosneb asetäitjatest, kes valitakse salajaste, üldiste ja vabade valimiste alusel neljaks aastaks. Saadikutel on puutumatus, parlamendi hüvitis ja nende volitusi ei saa valijate tagasikutsumisega enneaegselt lõpetada.
4
Valimisseadus sätestab parlamendiliikmete koguarvu 631-ni. Valimised ise toimuvad segavalimissüsteemi kaudu: pooled saadikutest valitakse valimisringkondade kaupa, teine pool - parteide nimekirjade järgi (nn parteide maa-nimekiri).
5
Valimistel on igal valijal kaks häält. Valimisringkonna saadikukandidaadil antakse üks hääl, teise partei kandidaatide maa-nimekirjas antakse teine hääl. Valimisringkonnas võidab enim hääli saanud kandidaat. Saksamaa jaguneb 299 üheliikmeliseks valimisringkonnaks, täites seega pooled Bundestagi kohad. Parlamendi teine pool on täidetud kandidaatidega, kes on kantud erakondade maa-nimekirjadesse. Saksamaal on 16 liidumaa, seega on iga osariik mitmeliikmeline valimisringkond.
6
Parteinimekirjadest saadud mandaatide arvu määramiseks kasutatakse Heire-Niemeyeri loendussüsteemi: kõik konkreetse partei parteinimekirja jaoks antud "muud hääled" liidetakse ja korrutatakse jagatud mandaatide koguarvuga. Seejärel jagatakse saadud arv kõigi parteide nimekirjade jaoks antud "teise hääle" koguarvuga. Nii arvutatakse välja kummagi partei kohtade arv parlamendis. Mandaatide jaotamisel osalevad ainult need parteid, kes on riigi tasandil kogunud vähemalt 5 protsenti häältest.
