Uurimistöö kavandamine on vajalik selle organisatsiooniliste omaduste kindlaksmääramiseks, vajalike vahendite arvutamiseks, ressursside eraldamiseks ja kontrollimeetodite kehtestamiseks. Plaan ise pole midagi muud kui tegevuste jada, mis lahendab teadlastele seatud eesmärgi. Samal ajal ei lahenda kõiki probleeme iga etapi järjestikune rakendamine. Seetõttu peaks uurimisplaan sisaldama ka probleemide lahendamise meetodeid.
Kasutusjuhend
1
Uuringu kavandamine algab lähteandmete kogumise metoodika valimisega. Metoodika valik sõltub sellest, milliseid uuringuid on plaanis läbi viia. Kui see on sotsioloogiline või psühholoogiline uuring, saadakse teave küsitlusmeetodi abil. Samal ajal hõlmab uurimistöö kavandamine peamiselt intervjueerimise meetodit, samuti küsimustike ja küsimustike koostamist.
Alusuuringute ja rakendusteaduste valdkonna teadusuuringud viiakse tavaliselt läbi tõestatud skeemide järgi, mille võib leida teadusinstituutide juhenditest. Kõik konkreetsed uuringud nendes valdkondades sõltuvad suuresti eesmärkidest ja kasutatavatest seadmetest, samuti iga teaduse konkreetsest metoodikast.
2
Pärast andmete kogumise meetodi valimist hakkavad nad küsimustike jaoks küsimusi välja töötama. See ei puuduta teadusuuringute kavandamist, kus uuritakse mittesotsiaalseid protsesse, ja humanitaarteadustes viiakse enamik katseid läbi sel viisil. Sellise uuringu küsimuste koostamise algoritm näeb välja järgmine:
1. Uuringu eesmärkide määratlus.
2. Küsimuste väljatöötamine, mille vastused võivad muutuda analüüsi objektiks.
3. Valitud teemade jälgimine, nende hindamine, testimine esindusfookusgruppides ja koordineerimine uuringu kliendiga.
Seejärel sisestatakse valitud küsimustik küsimustikku ja küsimustik koosneb tavaliselt kolmest osast:
1. Sissejuhatus - tähelepanu äratamise ja hoidmisega seotud küsimused, tekitades küsitluses osalejate seas huvi.
2. Nõutav osa - küsitluse kuupäev, aeg, teave vastaja kohta.
3. Põhiosas, mille kavandamisel tuleks tähelepanu pöörata küsimuste arvule, nende järjestusele. Lisaks tuleks tagada kontrollküsimuste kättesaadavus.
3
Uurimisplaani õigesti koostamise küsimusele vastamiseks tuleks lähtuda väitest, et selle peamine eesmärk on korraldajate püstitatud ülesannete lahendamine. Seda tuleks näha isegi kavandamisel, nimelt andmete analüüsi etapis.
Uuringuandmed on töötlemata ja töötlemata, seetõttu vajavad nad analüüsi. Sellega seoses tuleb need esitada maatriksvormina - sisestada spetsiaalsetesse tabelitesse, näidates vastuste tüübid ja nende sageduse. Seejärel viiakse läbi statistiline analüüs - määratakse keskmised väärtused, korrelatsiooni- ja regressioonisuhted ning märgitakse ka esilekerkivaid suundumusi. Andmeanalüüsi korraldamine peaks olema kavas täielikult määratletud.
4
Viimane samm uuringu kavandamisel ja korraldamisel on järelduste ja soovituste sõnastamine. Planeerimisetapis on vaja kindlaks teha, millisel kujul tulemusi esitatakse. Järeldused kirjutatakse ainult uuringu tulemuste põhjal ning soovituste ettevalmistamisel saab kasutada teadust, mis jääb uuringu ulatusest välja.
