Poltava lahing on üks Vene vägede olulisi võite. See sündmus sai alguse Põhjasõjast 1700–1721. Venemaa ja Rootsi vahel, kui kaks tugevat vastast põrkasid.
Sõja põhjuseks on ligipääs Baltimaale
Venelased vajasid juurdepääsu Läänemerele. 18. sajandi alguseks oli praeguse keerulise välispoliitilise olukorra tõttu suur oht see kaotada. Kõige tähtsam on see, et Läänemere kaubavahetust kontrollis Rootsi, kes kehtestas tohutud tollimaksud. See ei olnud mitte ainult Venemaa jaoks kasulik, vaid sellel polnud ka otsest kontakti lääneriikidega.
Sarnane olukord lahenes keerulise pika Põhjasõja ajal. Vägede juhtimise võttis üle hiljuti Venemaa troonile astunud Peeter Suur. Tasub öelda, et Rootsi osutus salakavalaks ja võimsaks vastaseks ning Charles XII - targaks valitsejaks ja julgeks sõdalaseks.
Huvitav on see, et Põhjasõja algus oli Peetrile läbikukkumine. See oli tingitud Vene armee käimasolevatest ümberkorraldustest. Esimene suurem lahing 1700. aastal Narva lähedal oli laastav. Rootsi kuningas rõõmustas: on ebatõenäoline, et Venemaa suudab nii tõsisest lüüasaamisest taastuda.
Põhjasõja kulminatsiooniks oli aga Poltava lahing 1709. aastal. Selleks ajaks oli sõda vahelduva eduga: rootslased olid juba kannatanud mitmeid lüüasaamisi, kuid liikusid edasi Venemaa territooriumile. Rootsi väejuhatus otsustas vallutada Poltava linna. See tundus olevat lihtne ülesanne: 4 tuhande elanikuga väikelinn vaevalt võis üles näidata tugevat vastupanu. Carlil see arvutus nurjus.
Rootslased piirasid linna, panid lõhkekehad müüride alla. Venelastel oli sellise löögi korral aga vasturünnak: nad kaevasid öösel lõhkekehad üles, võitlesid pärastlõunal kergeid lahinguid ja valmistusid otsustavaks lahinguks.
Poltava elanikele aitasid väed hädavajaliku abistaja Peeter Suure Menšikovi juhtimisel. Huvitav on see, et rootslased tegid Poltava müüridest kaugemale linna tungimise lootuses mitmeid sorte, kuid venelased tõrjusid neid.
