Osaduse sakrament, mille jooksul usklikud saavad leiba ja veini varjates Issanda Jeesuse Kristuse ihu ja verd, on vajalikud õigeusu inimeste vaimseks täiustamiseks. Kristlane võib osaleda pühakojas jumalikus liturgias.
Iga liturgiajumalateenistusega kaasneb armulaua pühitsemine, kui leib ja vein kantakse imekombel, kuid neid rakendatakse Päästja ihule ja verele väga realistlikult. Kui kristlane on osaduskonnaks valmistunud, täites palvereeglit, leppides end oma naabritega ja käinud ülestunnistusel, võib ta alustada liturgiat pühakojas.
Osadus õigeusu kirikus toimub liturgia lõpus. Preester lähtub kuninglikest väravatest, mille käes on kaliib, ja loeb mitmeid ettevalmistavaid osaduspalveid, mille käigus kristlane tõstab oma mõistuse ja mõtted Jumala poole.
Järgmisena voldivad usklikud, kes tahavad osadust saada, käed rinnal risti (paremale vasakule). Pühaduse ees alandlikkuse ja vääritu tunnetusega astub mees püha karika poole. Esimestena tulevad armulauale mungad, seejärel imikud, mehed ja naised. Kausile lähenedes peate oma nime panema. Lisaks võtavad õigeusklikud spetsiaalsest pudrust Päästja keha ja verd (leiva ja veini kujul). Pärast pühamu võtmist peate tassi suudelda. Risti märk ei ole üksteise peale asetatud, et mitte kalli juhuslikult pühade kingitustega ümber lükata. Täiskasvanud suheldakse keha ja verega ning imikud verega, millel on väike kehaosa, sest imikud ei saa ikka närida.
Pärast armulaua joomist kristlane joob spetsiaalset jooki ja degusteerib seda. Kõik pühad kingitused tuleb hoolikalt alla neelata, et suuõõnde ei jääks midagi.
Pärast sakramenti jääb koguduse inimene liturgia lõpuni ja läheneb jumalateenistuse lõppedes ristile, pärast mida ta läheb rahu saatel koju tänu Issandale pühamu ja Jumalaga osaduse eest.
