Küsimus, mis on ühiskond, on sotsiaalteaduse üks keerulisemaid küsimusi. Kõik teadusühiskonnad, kes uurivad ühiskonda, on andnud oma konkreetse panuse sellesse ühte notsupanka. Kuidas määratleda mõiste "ühiskond"?
Kasutusjuhend
1
Ühiskonna määratluse võib anda nii laias kui kitsas tähenduses.
Laias laastus on ühiskond looduse eraldiseisev osa, mis on inimelu ajalooliselt muutuv arenguvorm.
2
Selle sõna kitsas tähenduses on see inimkonna arengu teatud etapp.
3
Algses tähenduses on ühiskond kogukond. Tavalisust määratletakse koosolemise või interaktsiooni vormina, inimeste koostööna, mida seob ühine keel, päritolu, saatus. Ilmekas näide on pere või rahvas.
4
On mitmeid erinevaid lähenemisviise, mida saab kasutada ühiskonna määratlemiseks.
- naturalistlik
Ühiskonda nähakse looduse, maailma, loomade ja kosmose seaduste loomuliku jätkuna. Nendest positsioonidest määravad sotsiaalse struktuuri tüübi ja ajaloo kulgu Päikesesüsteemi rütmid, kosmilise kiirguse aktiivsus. Neid seisukohti pidasid L. Gumilev ja A. Zhevsky.
- idealistlik
Selle lähenemisviisi kohaselt peitub inimesi ühtseks tervikuks ühendavate sidemete olemus teatud uskumuste, ideede, müütide ja legendide aluseks.
- atomistlik
Ühiskond on üksikisikute summa, kes on seotud vastastikuse kokkuleppega.
- orgaaniline
Ühiskond on ühtne tervik - see on teatud süsteem, mis jaguneb mitmeks osaks. Siin inimene realiseerib ennast mitte kokkuleppe kaudu, vaid ülejäänud ühiskonna nõusoleku kaudu teatud toiminguteks. sellist nõusolekut nimetatakse konsensuseks.
- materialistlik - kõige kuulsam lähenemisviis.
Selle töötas välja K. Marx. Selle lähenemise olemus seisneb selles, et sellised tootmissuhted ja selline tootmisviis, mis ei sõltu inimeste tahtest, kujunevad ühiskonnas. Ta uskus, et ühiskonna inimesi ei ühenda ühine idee, leping ega jumal, vaid tootmisviis.
5
Eelnevale tuginedes võime järeldada, et ühiskond on keeruline iseseisva toimetulekuga, ebastabiilses tasakaalus ja toimimise ning arengu objektiivseid seadusi järgiv organisatsioon.
