Pooled võivad kohtulahendi esitada igas kohtuastmes. Dokument võib konkreetsel juhul saada kohtumenetluse lõpetamise aluseks. Kokkulepe on protsessi poolte lepituse tagajärg. Seadus piirab nende meetmete ulatust, mille abil saab sõlmida rahumeelse kokkuleppe.
Kasutusjuhend
1
Esiteks peavad pooled otsustama sellise dokumendi sõlmimise võimaluse. Kui nad on nõus, koostatakse kirjalik dokument. Selle võib mis tahes vormis kirjutada kohtule, kus asja arutatakse. Tavaliselt kinnitab kohus kokkuleppelepingu ja poolte suhted lõpevad konkreetses küsimuses. Lisaks pole neil enam täpselt samal põhjusel õigust pöörduda kohtu poole.
2
Dokument näeb ette, kuhu leping on suunatud, kellelt hageja ja kostja andmed, nende elukoht, käsitletava kohtuasja number ja postiaadress.
3
Protsessis osalevad pooled peavad allkirjastama kohtuasja sisu, hageja ja kostja kohustused, millised on pooled läbirääkimiste tulemusel kokku tulnud, kokkuleppelepingu täitmata jätmise tagajärjed, selle eksemplaride arv, milles see on koostatud. Parem on panna oma allkiri dokumendi igale lehele.
4
Leping on kirjutatud mis tahes vormis, A4 formaadis tühjale lehele, ükskõik millises köites. Eeltingimus on lepingu esitamine enne kohtuotsuse tegemist.
5
Kokkuleppe võib sõlmida notari või advokaadi abiga, kuid enamasti kirjutatakse see kohtuprotsessi ajal iseseisvalt. Selline dokument ei vaja notariaalset tõestamist, kohus, olles kokkuleppe heaks kiitnud, kohustab pooli seda täitma.
6
Dokumendis endas saate kirjutada kohtukulude jaotuse kohta, vastasel juhul otsustab selle küsimuse kohus. Lisaks võimaldab seadus pooltel üksteise ees kohustuste täitmist edasi lükata. Selline tingimus on lepingus ette nähtud, samas võib sätestada ka nõudeõiguse loovutamise ja võla täieliku või osalise tunnustamise küsimuse.
7
Arvelduskokkulepe koostatakse eksemplaride arvuna vastavalt protsessis osalevate inimeste arvule. Lisaks on vaja kohtule ette valmistada veel üks kohtuasja toimik.
