Teenindaja otsing toimub juhul, kui on olemas vähemalt minimaalne vajalik teave: nimi, perekonnanimi, isanimi, sünniaeg ja -koht jne. See teave on kasulik sõjaväe praeguse elukoha / teenistuskoha või tema matmiskoha kindlaksmääramisel. Teise maailmasõja aastatel teadmata kadunud Nõukogude armee sõdurite ja ohvitseride otsimine oli seotud eriliste raskustega. Sugulase või tuttava, töötaja või varem armees teeninud isiku leidmiseks peate tegema järgmist:
Teil on vaja
Internetiühendusega arvuti, paber, pastapliiats, vähemalt minimaalne teave sõjaväelase kohta ja palju kannatlikkust.
Kasutusjuhend
1
Saate teada inimese elukoha ja tema helistamiskoha. Reeglina hoitakse RVK-s (piirkondlikud sõjaväekomissariaadid) ajateenija konkreetsele väeosale saatmist kinnitavad dokumendid.
2
Kui tagaotsitava isiku kirju säilitatakse, saate nende põhjal ühiku või ühiku numbri kindlaks määrata. Lisaks tähistatakse templiga selle asutuse aadress, kust kiri saadeti.
3
Teise maailmasõja ajal teadmata kadunud sõdurite otsimisel on abiks nende säilinud fotod. Nende järgi saate kindlaks määrata tagaotsitava pealkirja (või vähemalt selle, mis kuulub käsku või auastmesse ja faili). Kui sugulased on säilitanud ordenid või medalid või korraldused, millega töötajat eriliste teenete eest autasustati, siis võite autasudele märgitud andmete järgi proovida määrata väeosa arvu. Eriti edukatel juhtudel on võimalik välja selgitada, mida tagaotsitav esitas, ja saada kirjeldus tema sõjaliste eeliste kohta.
4
Kasutage Interneti-otsingumootoreid, kus on palju andmebaase, või tehke päring kaitseministeeriumi arhiivile (keskarhiiv asub Moskvas, mereväe arhiiv asub Gatchina linnas ja piiriteenistuse arhiiv asub Moskva piirkonna Pushkino linnas).
Pöörake tähelepanu
Kui sõdur kolib teise piirkonda, saadetakse isiklik toimik ja kontokaart uue registreerimise kohas asuvasse sõjaväe registreerimis- ja värbamisasutusse.
Kasulik nõu
Saksa vangistuses viibijate otsimisel tuleks saata taotlus kaitseministeeriumi keskarhiivi (TsAMO). Laagris vabastatud vangide isiklikud kaardid kandis Saksamaa aastatel 1946–48 üle riikliku julgeolekuministeeriumi osakondadesse.
