Jahipidamise päritolu viitab inimkonna eksistentsi ajajärgule. Neil päevil oli jahipidamine koos ürgse kalapüügi ja kogumisega inimeste jaoks peamine toiduallikas. Aastatuhanded möödusid, jahi roll inimese elus ja ulukiliha saamise viisid muutusid järk-järgult. Kaasaegse tsivilisatsiooni tingimustes on jahindus enamasti hobi ja sportlik kirg.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/40/kak-lyudi-ohotilis.jpg)
Kasutusjuhend
1
Primitiivses ühiskonnas polnud jahipidamisviisid eriti mitmekesised. Alguses kasutas mees jahiulude jahil improviseeritud vahendeid - kive ja klube. Rühmades kombineerides ajasid jahimehed loomi spetsiaalselt selleks ette valmistatud šahtidesse ja lõpetasid seejärel kividega. Täiustatud tööriistade tulekuga on muutunud ka jahivarustus. Kasutusele tulid teravate kivist otstega vibud, vibu ja nooled. Jahindus omandas üha enam individuaalset iseloomu.
2
Seejärel lisati ürgsete jahimeeste relvadesse üsna keerukad seadmed loomade püüdmiseks. Isegi kiviajal kasutasid inimesed lindude püüdmiseks aktiivselt püüniseid, puidust püüniseid, lennukeid ja noolenuppe, aga ka silmuseid ja haare. Selline "passiivne" jaht ei võtnud palju aega ega vaja kiirust ja osavust. Jahimees pidi püünisest märku andma ja mõne aja pärast seda kontrollima.
3
Ajad on muutunud. Põllumajanduse ja loomakasvatuse arenguga vähenes jahinduse majanduslik tähtsus. Jaht muutus üha enam põnevaks ajaviiteks, mida ma endale andsin. Keskajal sai jahipidamine lõbustusviisiks autoritasule ja neile, kelle veenides voolas üllas veri. Aktiivselt hakati kasutama pistriku- ja koerajahti.
4
Tulirelvade ilmumine XIII-XIV sajandil muutis radikaalselt jahipidamisstiili. Relvi ei kasutatud mitte ainult sõjapidamiseks. Püsside erimudelid olid ette nähtud eranditult jahipidamiseks. Jahimehel oli ulukiliha kätte saamine palju lihtsam, sest nüüd polnud vaja sellele lähedale jõuda. Kuul või lask võis tabada metsalist või lindu mitme kümne või isegi sadade meetrite kaugusel.
5
Tänapäeval pole jahil mitte ainult äriline, vaid ka sportlik iseloom. Paljudes riikides on jahinduse korraldamine ja ajakava seadusega reguleeritud. Seal on spetsiaalselt selleks ette nähtud jahimaad ja kalapüügieeskirjad. Kehtestatud standardite rikkumist ja keelatud loomakasvatusviiside kasutamist peetakse salaküttimiseks ning nende vastu võetakse haldus- või isegi kriminaalmenetlus.