Vene originaalsed muusikariistad on minevik, andes teed uutele. Vähestes kohtades, kus täna saab kuulda balalaikat, veel vähem levinud on domra. Domra on balalaika eelkäija ja teda peetakse vene rahvapilliks.
Kasutusjuhend
1
Domra on Venemaal eksisteerinud iidsetest aegadest, selle pilti võib näha populaarsetel trükistel. On huvitav, et see tööriist on muutunud tõeliselt rahvusvaheliseks, mitmesuguste nimede all kasutavad domra-d paljud rahvused. Kalmyksil on domr, tatarlastel dombra või Dunbur.
2
Oma kõla järgi on domra jagatud mitmeks tüübiks: pikolo, metsosopran ja vioola domra. See kitkutud instrument on puidust korpuse konstruktsioon, mille põhjale on kinnitatud kilp. Ülemises osas on nööpidega kael. Nöörid kinnitatakse kilbi külge ja tõmmatakse pesulõksude abil kaela.
3
Domra kere on valmistatud seitsmest osast kuiva puitu, mis on liimitud kindlas järjestuses. Raisakotkas on liimitud täispuidust ja puu kiud on paigutatud piki.
4
Algselt valmistati domra puutükist, õõnes poolkerakujuline õõnsus, seejärel kinnitati latt, millele tõmmati loomade veenidest tehtud nöörid. Seitsmeteistkümnendal sajandil alustas ilmaliku kultuuri kiire arengu pärast muretsenud kirik "deemonlike instrumentide" tagakiusamist, millele omistati ka domra.
5
Kirikumeeste survel andis tsaar Aleksei Mihhailovitš 1648. aastal välja dekreedi, mis keelas domra kasutamise muusikariistana. Skomorokhi muusikutel keelati domra mängimine ja pillid ise hävitati. Nii traagilist saatust ei kogenud ükski pillimäng. Pärast seitsmeteistkümnendat sajandit ei jäänud domra kohta kirjalikku mainimist.
6
Pilli taaselustamine algas andeka muusiku V. Andrejevi poolt. 1896 leidis ta lagunenud instrumendi, mis Andreevi sõnul oli domra. Koos kuulsa viiulimeistri S. Nalimoviga töötas Andrejev välja ja rakendas domra valmistamisel täiesti uue kontseptsiooni. Ümmargune poolkerakujuline kere liimiti kokku mitut tüüpi puidust, kael kolme nööriga. Nii hakkas uus domra otsima.
7
Domra taassünni ajaks juhatas Andrejev juba balalaikaorkestrit. Andrejevi haaras idee luua vene rahvapillidest orkester. Oma idee realiseerimiseks vajas Andreev rühma instrumente, mis võiksid orkestri üldises kõlas luua läbilõikava meloodilise teema. Taaselustatud domra sobis selleks väga. Loodi domr-rühm ja kaasati orkestrisse.
8
1948. aastal avati Gnessini Instituudis rahvapillide osakonnas kool kolme keelpilliga domra mängimiseks. Domrast sai iga vene rahvapillide orkestri täisliige.
