Paljud tulevad templisse suurtel kirikupühadel, pöörduvad vaimulike poole osaduse, ülestunnistuse jms poole. Kristlikes peredes on kombeks lapsi ristida, kuid mitte iga isa ei nõustu seda tseremooniat korraldama väljaspool abielu sündinud lapsega.
Ristimine on vaimse tee algus, usklike kogukonda sisenemine. See riitus tähendab valmisolekut järgida Kristust ja järgida evangeeliumi õpetusi. Kirik ristib kõik lapsed, kelle vanemad nõustusid sakramendiga ja pöördusid templi poole.
Miks võib vaimulik abielust sündinud lapse ristimisest keelduda?
Mõnes kirikus keelduvad vaimulikud abiellumast sündinud lapsi ristimast. Nad selgitavad seda väitega, et väljaspool abielu sündimine on patt ja abielurikkumine. Ametlikult pole kirikul siiski õigust ristimise sakramendist keelduda, sest Jumala ees on kõik võrdsed.
Preester Vassili Yunak ei anna sellele küsimusele ka konkreetset vastust, kuid räägib, miks mõnes kirikus keelduvad preestrid abiellumast sündinud lapsi ristimast. Jumal ja kirik näevad võrdselt kõiki sündmusi, kuid kui Issand tunneb oma südamega ja mõistab selle tõelist tähendust, siis sõltuvad inimesed välistest teguritest. Abielust sündimine on patt, kirik ei saa sellega leppida. Isegi kui vaimulik on valmis lapse ristima, peab ta käitumisreeglid hukka mõistma.
Kui preester keeldus sakramenti täitmast, võtab Issand vastu ristimata lapse, sest laps ei peaks vastutama oma vanemate tegevuse eest. Pärast küpsemist otsustab ta ristimise kasuks. Kas ma pean pöörama tähelepanu inimestele, kes mõistavad hukka laste sündi väljaspool abielu, ja kuulata preestrid, kes keelduvad sakramendist? Ainult sina saad otsustada.
