Balkani folkroki säravaim esindaja on Bosnia muusik Goran Bregovic. Viimastel aastatel on tema esinemised ansambliga Pulmad ja Matuseorkester nautinud suurt edu. Lisaks on Goran Bregovitšil imeline filmihelilooja. Eriti kirjutas ta muusikat Emir Kusturica mitmele filmile.
Varased aastad ja osalemine Bijelo dugme rühmas
Goran Bregovic sündis Jugoslaavia linnas Sarajevos (nüüd on see Bosnia ja Hertsegoviina territoorium) märtsis 1950. Kui Goran oli väike, lahutasid tema vanemad (lahutuse peamiseks põhjuseks oli isa alkoholisõltuvus) ja Bregovitš jäi ema juurde.
On teada, et Goran Bregovitš õppis muusikakoolis viiulit mängima, kuid ta saadeti peagi välja fraasiga "ande puudumise pärast". Tulevikus ei saanud ta kunagi professionaalset muusikalist haridust.
1970. aastal proovis Bregovitš end esmakordselt heliloojana ja peagi kuulus ta rokkbändi Jutro ("Hommik") koosseisu. 1. jaanuaril 1974 nimetati rühm ümber Bijelo dugme ("Valge nupp"). Just selles rokkbändis saavutas Goran Bregovic Jugoslaavias populaarsuse. Bijelo dugme kutid on viieteistkümne aasta jooksul välja andnud üheksa albumit (esimene kandis nime "Kad bi 'bio bijelo dugme" ja viimane "Ciribiribela") ning lõi mõned meeldejäävad videod.
Sel ajal sai Goranist, kes kirjutas põhiliselt "Bijelo dugme" laulusõnad ja meloodiad, tõeliseks rokkstaariks. Ta ostis kalleid autosid, kandis innukalt lääne riideid ja šokeeris publikut igati, luues endale kiusaja ja mässaja imago.
Bregovitš filmiheliloojana
Goran Bregovic kirjutas 1977. aastal muusika filmi "Liblikate pilv" režissöör Zdravko Randići jaoks ja see oli tema esimene selline teos.
Kuid Bregovic saavutas filmiheliloojana tõelise kuulsuse, kui lõi muusika Emir Kusturica kuulsale filmile “Mustlaste aeg” (1988). See maal pälvis Cannes'i filmifestivalil "Hõbepalmi haru" ja austas selle loojaid kogu planeedil. Kusturitsa tegi Bregovitšiga koostööd ka veel kahe tema filmi ("Arizona unistus" ja "Maa-alune") loomisel. Lisaks saab kuulata bosnia helilooja muusikat Janik Fayzieva lindil “Turkish Gambit”, Larry Charlesi komöödias “Borat” ja Brasiilia sarjas “Save and Save”. Üldiselt iseloomustab Bregovitši heliriba rocki stilistika, mustlaste meloodiate ja slaavi muusikaliste motiivide sulam.
Viimaste aastate etendused ja salvestused
Alates 1998. aastast kuni tänapäevani on Bregovitš esitanud muusikat erinevatel esinemispaikadel ansambli Wedding and Funeral Orchestra juhatusel. Väikeses versioonis koosneb see ansambel üheksast ja laiendatud versioonis üheteistkümnest inimesest. 2015. aasta kevadel andis Goran Bregovitš koos ansambli Pulmad ja matuseorkestriga Sevastopolis kontserdi, mille järel Ukraina võimud keelasid Bosnia heliloojal riiki siseneda.
Publikut huvitavad muidugi ka teised Bregovitši projektid. Nii lindistas ta 2000. aastal koos laulja Kayaga albumi "Kayah & Bregovic" ja 2003. aastal koos Poola muusiku Kravchikuga album "Daj mi drugie zycie". Bregovic oli ka muusika autor laulule “Ovo јe Balkan”, mille Serbia laulja Milan Stankovic esitas 2010. aasta Eurovisioonil. Ja 2017. aastal võttis bosnia helilooja osa Puerto Ritania räppari Residente loo "El Futuro Es Nuestro" lindistamisest.
