Dominic Wenner on prantsuse ajaloolane, esseist. Tuntud kui poliitikas parempoolsete vaadete aktiivne toetaja ja samasooliste armastuse tulihingeline vastane. Wenner saavutas kogu maailmas kuulsuse pärast avalikku enesetappu Notre Dame'i katedraali seintes.
Biograafia: algusaastad
Dominic Wenner sündis 16. aprillil 1935 Pariisis. Tema isa oli arhitekt, kuid võttis aktiivselt osa oma riigi poliitilisest elust. Niisiis, ta oli Prantsuse Rahvapartei ridades, mis propageeris paremäärmuslikke vaateid. See oli isa, kes avaldas Dominicu kogu edasisele elule suurt mõju.
19-aastaselt asus Wenner vabatahtlikuks Alžeeriasse, kus sel ajal toimusid sõjalised operatsioonid tema iseseisvumiseks Prantsusmaalt. Kaks aastat hiljem naasis ta kodumaale ja ühines kohe natsionalistidega.
Peagi värvati ta salajaseks terroristlikuks organisatsiooniks, mis soovis vabariikliku süsteemi kukutada. 1960. aastal mõisteti Wenner süüdi salajases tegevuses. Ta veetis kaks aastat vanglas. Pärast vabastamist ei muutnud ta aga oma seisukohti ja jätkas parempoolsete jõudude toetamist.
Karjäär
Pärast vanglast lahkumist asus Dominic ajakirjandusse, hiljem hakkas ta huvi tundma ajaloo vastu. Varsti võttis Wenner Euroopa tsivilisatsiooni uurimisrühma juhtimise ja asutas lääneuuringute instituudi.
70ndate lõpus hakkas ta huvi tundma 1917. aasta Venemaa revolutsiooni vastu. Wenner veetis palju aega Venemaa arhiivides ja raamat "Punaarmee ajalugu" sai tema vaevarikka töö viljaks. Talle anti Prantsuse Akadeemia preemia.
Wenner on oma elu jooksul avaldanud kümneid raamatuid, sealhulgas:
- Vastupanu kriitiline ajalugu;
- "Koostöö ajalugu";
- "Võitjate valge päike";
- "Terrorismi ajalugu";
- "Lääne samurai".
Wenner oli Prantsusmaal tuntud ka kui kõigi aegade relvade asjatundja. Sellele hobile pühendas ta üle tosina raamatu.
Dominic oli ka mitme ajaloolise väljaande peatoimetaja. Ta proovis end raadiosaatejuhi rollis.
Enesetapp
18. mail 2013 legaliseerisid Prantsuse võimud samasooliste abielu. Kolm päeva hiljem sooritas Wenner enesetapu Notre Dame'i altari lähedal. Pariisi peatemplisse jõudes pani ta kõigepealt altari ette kirja ja seejärel viskas ta tuhandete kogudusevanemate ette protestides vanast püssist kuuli pähe. Tema enesetapp oli esimene selline juhtum kuulsa katedraali seintes.
Oma surmakirjas kirjutas ta, et tema tegu peeti katseks äratada prantslasi letargilisest unenäost. Märkuses märkis ta ka, et ta on mõistuses ja mälus. Enesetapu eelõhtul tegi Dominic sotsiaalvõrgustikes postituse, milles kutsus üles 26. maiks kavandatud laiaulatuslikku manifesti.
