Kirjutamine on üks vanimaid teabe edastamise viise erinevatel andmekandjatel, olgu selleks pärgament, paber või isegi kivi. Laias laastus on kirjutamine inimkeele vorm. Tasub välja mõelda, miks seda vaja on.
Tsivilisatsiooni arengu alguses oli inimesel alati vajadus edastada teavet pikkade vahemaade tagant, kuid tal polnud tänapäevaseid andmeedastusvõimalusi. Teisele inimesele sadade kilomeetrite kaugusel temast mõistetavaks kasutas ta pilte lihtsamatest objektidest, mis teda ümbritsesid: linnud, mäed, kalad, igasugused majapidamistarbed ja palju muud. See oli üks vanimaid kirjutamisvorme - ainekirjutamine. Siis on piktogrammid, hieroglüüfid, alles siis tekkis tähestik.
Kirjutamine täidab paljusid rolle, millest üks on väljendusrikas. Olenemata sellest, kui arenenud kõnekeel on, ei saa inimene tervituse huvides kunagi kaugema sugulase juurde sadu kilomeetreid kõndida. Seetõttu tekkis post - üks esimesi viise uudiste ja andmete edastamiseks pikkade ja väikeste vahemaade tagant. E-posti poleks kunagi tekkinud, kui inimkond poleks keelt kirjutanud. Kuid see (postkontor) on nüüd languses, sest tänapäevase tehnoloogiaga saab kirjakeelt sekundi murdosa jooksul edastada piiramatu vahemaa.
Kirjutamisel on veel üks, mitte vähem oluline funktsioon - hariv. Erinevate kirjalike meediumite kaudu saab inimkond oma teadmisi inimeselt inimesele, põlvest põlve edasi anda. Samuti on kirjutamise abil võimalik paljude aastate jooksul mitmesuguseid andmeid salvestada.
Kõik ülaltoodu viitab sellele, et kirjutamine on arenenud tsivilisatsiooni vajalik atribuut. Kirjutamine võimaldab teil andmeid mitte ainult salvestada ja edastada, vaid ka täpselt, sõna-sõnalt. Teavet kirjutamise kaudu edastatakse muutmata kujul, mis võimaldab teil samu teadmisi rakendada erinevates maailma paikades.
Kirjutamine on mis tahes arenenud kultuuri lahutamatu atribuut. Paljude kultuuri-, kunsti-, kirjandusmonumentide tundmine ei oleks teada, kui mitte kirjalike allikate jaoks. Mida kõrgem on kirjutamise tase ja keerukus, seda kõrgem on antud keele emakeelena kõnelejate kultuuriline tase.
Kirjutamine on osa ühiskonna sotsiaalsfäärist, sest keel kõigis selle vormides on viis ümbritsevate inimestega suhelda. Mis tahes vormis keele abil on inimestel võimalik mõista täpselt nii, nagu see inimene seda vajab.
