Kui maailmatarbetoodang jõudis kõrgele tasemele, hakkasid spontaanselt turul silma paistma iseseisvad tööjõutooted, millel oli pidev nõudlus ja mis mängisid universaalse ekvivalendi rolli. Kaubanduse arengu erinevatel etappidel mängisid seda rolli karusnahad, kariloomad, teravili ja hiljem mitmesugused metallid. Hiljem oli universaalseks vasteks raha, millest sai universaalne vahetusvahend.
Kasutusjuhend
1
Kaupade vahetamisel vajavad majanduselus osalevad pooled universaalset ekvivalenti, mingit universaalset väärtusvormi. See on eriti oluline arenenud turu jaoks, kus ühte toodet ei vahetata enam otse teise vastu. Universaalne ekvivalent võimaldas vahetuse jagada kaheks omavahel seotud toiminguks: algul omandas kauba tootja oma kaupadele universaalse ekvivalendi, misjärel sai ta osta vajaminevat kaupa.
2
Väärismetallid - hõbe ja kuld said universaalse ekvivalendi üheks edukamaks tüübiks. Neid saab hõlpsasti jagada osadeks, mõõtes samaväärseks vahetuseks vajalikud kogused. Väärismetallid on oma olemuselt üsna haruldased, mis tagas nende kõrge väärtuse. Seejärel hakati metalliraha tegema hõbedast ja kullast, mis muutus universaalseks universaalseks ekvivalendiks.
3
Olles oluline majanduskategooria, on rahast saanud väärtus ja kasutusväärtuse vastuolu ületamise vahend. Elatustalupidamisel võiks inimene rahuldada oma vajadused enda valmistatud toote arvelt. Selles mõttes toimis elatustalupidamise toode kasutusväärtusena, kuna see suutis rahuldada inimeste vajadusi.
4
Kui tooteid hakati tootma vahetuseks, hakkasid majandussuhetes osalejad tundma huvi selle universaalse, mitte tarbijaväärtuse vastu. Väärtuse rahaline vorm saab võimalikuks alles siis, kui raha, olles konkreetne kaup, hakkab vahetusprotsessis etendama monopoolset rolli. Veelgi enam, raha väärtuse universaalne vorm jääb majandussuhete pinnale ja selle toote kasutusväärtus on varjatud.
5
Raha on universaalse ekvivalendi roll vaid juhul, kui seda saab vahetada mis tahes muu toote või teenuse vastu. Selles vara ei peitu mitte ainult raha materiaalses olemuses, vaid ka raha sotsiaalses tähenduses. Kaupade samaväärse rahavahetuse aluseks on rahapõhine abstraktne tööjõud, mis muutub vastloodud väärtuse mõõdupuuks.
6
Raha põhiolemus seisneb just selles, et need on mõõtühikuna, mis väljendab toote väärtust hindades. Universaalset ekvivalenti saab sel juhul võrrelda kauba väärtuse mõõtmega. Raha on eriline ja ainulaadne toode, mida saab ükskõik mille vastu vahetada. See määrab selle ekvivalendi universaalse olemuse. Raha kui universaalne ekvivalent saab tegelikult peegelduseks suhetest ühiskonnas, mis tekivad kaupade tootjate ja tarbijate vahel.
