Viipekeelt nimetatakse mõnikord vastupidiselt sõnalisele keelele universaalseks, mis tahes rahvusest inimesele arusaadavaks. Just viipekeeles üritavad inimesed ennast selgitada, ületades keelebarjääri. Kuid see idee vastab tõele vaid osaliselt. Samadel žestidel võib olla eri rahvaste esindajatele erinev tähendus.
Vene inimese seisukohast üles tõstetud keskmise sõrme kujul olev žest on solvav ja isegi rõve. Alltekst on selge: sõrm sümboliseerib mehe suguelundit.
Selles mõttes oli see žest Vana-Roomas olemas. Tõsi, ta polnud seal solvav. Seda demonstreerides vihjas mees teistele oma hea tervise kohta. Kuid teiste rahvaste esindajad panid sellesse hoopis teise tähenduse.
Kaasaegses inglise ja ameerika kultuuris on sellel žestil ka falliline tähendus. Üks Liverpooli mängijatest diskvalifitseeriti tema meeleavalduse tõttu isegi ajutiselt. Kuid mõned keeleteadlased usuvad, et ülestõstetud keskmise sõrme kujul olev žest on selle tähenduse juba kaotanud, olles end sisse seadnud vihkamise ja protesti väljendusena. Seega võib žesti pidada solvavaks, kuid rõvedaks - see pole enam võimalik.
Muud väärtused
Mõnes riigis ei solva see žest kedagi, sest sellel pole negatiivset tähendust. Sakslased pöialt tõstes tähendavad, et nad on kõigega rahul, kõik on korras - ühesõnaga väljendavad nad nõusolekut.
Paljudes slaavi riikides köidavad nad tõstetud keskmise sõrme abil kohalviibijate tähelepanu. Isegi USA-s on žestil teine tähendus, mis on üsna korralik. Sellise žestiga teatavad klassiruumis õppivad õpilased õpetajale oma soovist küsimusele vastata.
Moslemi rahvaste jaoks on see žest oma olemuselt usuline. "Pole Jumalat, vaid Jumal" - selline on selle tähendus.
