Sageli võite kuulda, et mõni konkreetne kultuuripärandi objekt on UNESCO kaitse all. Sama organisatsioon kaitseb mitmesuguseid ühiskondlikult olulisi sündmusi. Mis on UNESCO ja milliseid ülesandeid ta endale seab?
UNESCO (UNESCO) on selle organisatsiooni täisnime ingliskeelne lühend: ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon (ÜRO haridus-, teadus- ja kultuuriorganisatsioon. Selles on 195 liikmesriiki ja 7 töötajat (tunnustamata territooriumid) suveräänsus). Umbes 60 UNESCO organit töötab kõigis maakera nurkades ja organisatsiooni peakorter asub Pariisis. UNESCO juhib peadirektor, kes valitakse neljaks aastaks. 2009. aastal kinnitati Irina Bokova sellele ametikohale. (esindaja Bulgaariast).
Organisatsiooni ajalugu ulatub eelmise sajandi 40-ndatesse aastatesse. 1942. aastal arutasid liitlasriigid II maailmasõja lõpuks kavandatud haridussüsteemi taastamise ja kultuurilise arengu väljavaateid. Läbirääkimiste tulemuseks oli UNESCO harta allkirjastamine 16. novembril 1945 ja ettevalmistava komisjoni loomine. UNESCO Peaassamblee esimesed koosolekud toimusid Pariisis 1946. aastal.
UNESCO tegevuse eesmärk on rahu tugevdamine ja üldise turvalisuse loomine, suurendades hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti kõikjal, arendades tsivilisatsioonide dialoogi, säilitades kõigi rahvuste kultuuripärandi ja tagades kõigi Maa elanike võrdsuse, sõltumata soost, rassist, keelest ja usust. UNESCO näeb oma missioonina ka võitu vaesusest ja näljast, rahvustevaheliste konfliktide likvideerimist, Maa biosfääri säilitamist ja kliima säilitamist.
Juba esimestest tegutsemisaastatest on UNESCO tegelenud aktiivselt hariduse ja teaduse probleemidega. Täna on organisatsiooni üks peamisi eesmärke kaasaegsete kommunikatsioonivahendite levitamine globaalse ühiskonna koondamiseks. Eelkõige on UNESCO pikka aega toetanud Vaba Tarkvara Fondi.
Praegu seab UNESCO endale palju ülesandeid, tuues välja Aafrika riikide prioriteetsed probleemid ja soolise võrdõiguslikkuse teema.
