Mõistet " sotsialiseerumine " kasutatakse kõige sagedamini psühholoogias ja pedagoogikas ning see tähendab protsessi, mille käigus inimene võtab omaks ühiskonnas kehtivad reeglid, normid ja käitumispõhimõtted. Seda mõistet saab võrrelda vene sõnaga "haridus". Kuid nende vahel on erinevusi, mis seisnevad tegevuste kavatsuses: kui sotsialiseerumine hõlmab spontaanset arengut, on haridus teadlik, eesmärgiga sisendada inimesele toimingu teatud omadused ja omadused.
Kasutusjuhend
1
Sotsialiseerumise teaduslik määratlus ütleb: see on inimese arengu- ja kujunemisprotsess ühiskonnas, milles ta assimileerib selles sotsiaalses rühmas vastu võetud norme, hoiakuid, väärtusi ja käitumisharjumusi. Spontaanselt esineva nähtusena toimub see kommunikatsiooni ja ühistegevuse ajal konkreetses keskkonnas.
2
Inimese sotsialiseerumine algab peaaegu sünnist ja sotsiaalsete normide assimilatsiooniprotsess lõppeb umbes tsiviilküpsuse saabumise ajal. Ehkki oma õiguste ja kohustuste tundmine ja aktsepteerimine tähendab alati sotsialiseerumise täielikku lõppu, jätkub see mõnes aspektis kogu elu. See on tingitud asjaolust, et ühiskonna normid võivad muutuda, samuti asjaolust, et inimene saab siseneda uude sotsiaalsfääri ja võtta endale uusi avalikke rolle.
3
Perekond paneb aluse sotsialiseerumisele ja see protsess algab sellest. Kahjuks on selle institutsiooni roll pikka aega inimkäitumise kujundamisel ühiskonnas vähenenud ja sageli ei võeta seda üldse arvesse. Tegelikult on just perekond suurima tähtsusega isiksuse idee loomiseks kodumaast, ühiskonnast ja elu põhimõtetest. Lisaks jätkub normide ja reeglite vastuvõtmine koolis, paralleelselt kaasatakse ka teisi sotsialiseerimisvahendeid, sealhulgas meediat, tööjõudu ja sotsiaal-poliitilisi tegevusi.
4
Sotsialiseerunud inimesel ei peaks olema mitte ainult teadmisi ühiskonna käitumisreeglite kohta, vaid tuleks muuta need ka uskumusteks, mis väljenduvad praktilistes toimingutes. Seetõttu annab see protsess erinevaid tulemusi isegi vendade ja õdede jaoks, kes kasvasid samas peres ja õppisid samas koolis: samad teadmised iseloomu, vaimsete võimete ja muude tegurite mõjul põhjustavad erinevate uskumuste kujunemist, mis omakorda määravad käitumise.
5
Sotsialiseerimine täidab lisaks indiviidi ühiskonda integreerimisele veel ühte olulist ülesannet ühiskonnas: see säilitab ühiskonna, võimaldades põlvkonnakultuuri edasikandumist väljakujunenud uskumuste kaudu. See protsess hõlmab kogemuste järjepidevust, edastamist ja säilitamist. Seega saavad uued põlvkonnad lahendada ühiskonna tekkivaid majanduslikke, poliitilisi, sotsiaalseid ja vaimseid probleeme.
