Viimasel ajal ei lahku NATO lühend maailma poliitilise olukorra süvenemise tõttu praktiliselt ajalehtedest ega teleekraanidest. Selle mõiste kasutamisel ei saa inimesed aga sageli aru, mis on kaalul, milline haridus ja millised on selle eesmärgid.
Kasutusjuhend
1
Lühend NATO ehk õigemini NATO tuleb ingliskeelsest fraasist North Atlantic Treaty Organization - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (North Atlantic Alliance). Selle tuumikuna esindab see organisatsioon sõjalis-poliitilist liitu, mis praegu ühendab 26 riiki.
2
NATO sõjaline-poliitiline blokk loodi 1949. aasta aprillis, et astuda vastu Nõukogude Liidule ja sotsialistide leeri riikidele. Liidu leping, mis ühendas kümme Euroopa mandri riiki ja kaht Ameerika riiki üheks allianssiks, allkirjastati Washingtonis 4. aprillil 1949. Uue liidu peamine deklareeritud ülesanne oli tagada kollektiivne turvalisus ja konsultatsioonid elulistel teemadel. Algselt hõlmas NATO 12 arenenud riiki: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Taani, Norra, Island, Kanada, Belgia, Holland, Portugal, Itaalia ja Luksemburg.
3
Alates loomisest on NATO väsimatult järginud laienemispoliitikat, võttes vastu üha rohkem liikmesriike. Esimene laienemine toimus 1952. aastal, kui Türgi ja Kreeka ühinesid alliansiga. Mais 1955 Lääne-Saksamaa ühines sellega ja peaaegu kolmkümmend aastat hiljem, 1982. aastal - Hispaania.
4
Pärast Nõukogude Liidu ja Varssavi pakti lagunemist liitusid Põhja-Atlandi alliansiga mitmed endised Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid: Ungari, Tšehhi ja Poola. See sündmus leidis aset 1999. aastal. NATO viimane, viies idasuunaline laienemine toimus 2004. aastal. ja see sai kogu organisatsiooni eksisteerimise aja kõige globaalsemaks - endise sotsialistide leeri seitse riiki said kohe alliansi liikmeteks: Bulgaaria, Leedu, Läti, Slovakkia, Sloveenia, Rumeenia ja Eesti.
5
NATO kõrgeim sõjaline organ on sõjalise planeerimise komitee, mis arutab kõiki küsimusi, mis mõjutavad valitsevaid sõjalisi organeid, ühisjõudude ehitamise ja kasutamise probleeme. Lisaks kiidab komitee heaks alliansi strateegilised kontseptsioonid ja määrab kindlaks iga riigi sõjalise osaluse osakaalu.
6
Kõrgeim täidesaatev organ on sõjaline komitee. Ta vastutab bloki sõjalise strateegia ja NATO strateegiliste plaanide väljatöötamise eest. NATO sõjaline komitee ei ole püsiv struktuur ja oma koosolekute vahel jälgib oma otsuste täitmist alaline sõjaline komitee, mis koondab osalevate riikide peastaabide esindajaid.
7
Tuumarelvakomitee arutab NATO raames tuumarelvadega seotud küsimusi. See on eranditult nõuandev organ, seetõttu on tuumaenergia kavandamise töörühm otseselt seotud tuumarelvade küsimuste väljatöötamisega.
- NATO veebisait vene keeles
- TSB - Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon
