Vabamüürlaste loitsudeks nimetatakse nii ruume, kus kogunevad "vabad vabamüürlased", kui ka nende inimeste ühendusi ise, pealegi on teine nimetatud väärtustest palju levinum kui esimene. Laias laastus on vabamüürlaste lodža omamoodi ühiskond, millel on oma hierarhia, salajased sümbolid ja ideoloogia.
![Image Image](https://images.culturehatti.com/img/kultura-i-obshestvo/55/chto-takoe-masonskaya-lozha.jpg)
Vabamüürlus ilmus keskajal ja esimene lodge - XVII sajandil. Mõiste "vabamüürlane" tähendab "vabamüürlast" ja alguses hõlmasid sellised inimesed tõesti töötavate inglise vabamüürlaste töökodade esindajaid, kes 15. sajandil said tohutu hulga privileege, ehkki enne seda ei peetud neid mõjukateks. Nende ameti nimele lisati sõna "tasuta", kuna need olid ainsad inglastest töötajad, kellele ametlikult lubati vaba liikumine kogu riigis.
Aja jooksul hakkasid ilmuma vabamüürlaste loitsud ja "vabamüürlased" hakkasid vastu võtma mitte ainult töötajaid, vaid ka intelligentsi esindajaid ja lõid ka oma ideoloogia. Põhiliseks sai iidne idee, et hoone ehitati ainult tänu kõigi töötajate ühistele pingutustele. Vabamüürlased, kes teadsid eetikat ja kõigi töötajate võrdõiguslikkust, võtsid oma ridadesse kirjanikke, filosoofe ja muid haritlasi, kes rääkisid neile õigluse, mõistuse ja teaduse põhimõtetest lähtuvast utoopilisest ühiskonnast. Vabamüürlased otsustasid alustada sellise ühiskonna loomist ja kuna sellistest asjadest rääkida oli avalikult väga ohtlik, lõid nad oma keele, mis oli arusaamatu neile, kes ei käinud majades.
Vabamüürlaste loosungite arv ja nende arv kasvas ning see mõjutas hierarhiat halvasti. Kõigi nende lahus olevate ühiskondade tegevuse koordineerimiseks otsustati luua Suur Maja. Ta ilmus Londonis 1717. Suure Maja tegevus oli nii edukas, et vabamüürlaste arv kasvas mitu korda, pealegi arvati nende hulka isegi Inglise vürstid, kellest mõned hiljem tõusid kuninglikule troonile.
Vabamüürluse ideoloogia kohaselt loodi majakesed nii, et eri rahvuste ja isegi erinevate usundite esindajad saaksid kokku tulla ja sõbralikus õhkkonnas arutada oma seisukohti, küsida teistelt abi, teha teatud otsuseid jne. Hiljem muutusid majakesed natuke: eriti ilmusid vabamüürluse algatamise ja uutele etappidele ülemineku tseremooniad ning selgus leitide hierarhia.