Bahai usk on üks maailma noorimaid usundeid. See tekkis XIX sajandi keskel. Praegu on sellest usundist kinni umbes 5 miljonit inimest. Selle asutaja on pärit Araabia päritolu Teheranist, Bahá'u'lláh (1817 - 1892). Oma usuliste veendumuste pärast kiusati teda, ta oli korduvalt pagendatud ja vangis.
Bahá'id usuvad ühte jumalasse, kelle võimu all on kõik Maa elanikud sõltumata rahvuslikust või usulisest kuuluvusest. Nad peavad võimatuks ja kasutuks inimeste katseid mõista jumalikku olemust. Nende sõnul toimub ühendus Jumala ja inimeste vahel käskjalade, prohvetite abil, keda bahajad kutsuvad igaveseks. Bahá'u'lláh on viimane osa Epiphany sarjast koos Moosese, Zarathustra, Krišna, Kristuse, Muhamediga.
Sellel usundil on oma kalender, mis koosneb 361 päevast (10 kuud 19 päeva). Enne tavapärast või liigaastat puuduvad päevad lisatakse eelviimase ja viimase kuu vahele Bahai päevad. Neid päevi nimetatakse Ayam-i-Haks. Sel ajal peaks olema lõbus, külalisi vastu võtta.
Bahá'í kalendris toodud kuusid nimetatakse Jumala või inimese väärilisteks omadusteks või tunnusteks. Näiteks täiuslikkus, au, teadmine või kõne. Iga kuu algust tähistatakse üheksateistkümnenda päeva päeval.
8. september vastab Gregoriuse kalendri järgi Iisati kuu algusele Bahai kalendri järgi, mis araabia keeles tähendab "vägi". Seetõttu tähistavad bahaid sel päeval Iisati kuu üheksateistkümnenda päeva pühi. Selle usundi järgijad tulevad kokku ühise palve jaoks. Lisaks arutavad nad mis tahes eluvaldkonnaga seotud olulisi küsimusi ja lihtsalt suhtlevad, peavad sõbralikke vestlusi väga erinevatel teemadel. See tähendab, et Isaatikuu üheksateistkümnenda püha puhkus aitab säilitada ühenduse liikmete vahel kontakte, tunda nende ühtsust. Nii kirjeldas üks bahá'í vaimulikest juhtidest seda püha: "See on harmoonia ja ühtsuse alus. See annab võtme vastastikuse armastuse ja vendluse loomiseks. Ta on inimkonna ühtsuse eelkäija."
