Kristlikus liturgilises praktikas on palju erinevaid pühitsuste auastmeid. Näiteks vee õnnistamine, auto, korteri, kere ristide, ikoonide pühitsemine ja nii edasi. Teatud erilistel päevadel võidakse õnnistada mett, puuvilju, kutiat ja soola. See traditsioon on väga haruldane. See toimub vähestes templites Püha Suure Neljapäeval.
Neljapäevast soola nimetatakse spetsiaalselt valmistatud ja pühitsetud soolaks. Nii haruldane traditsioon leiab aset pärast jumaliku liturgia lõppu pühapäeval, mil kirik mäletab viimast õhtusöömaaega. See komme on väga iidne. Tänapäeval on keeruline leida templit, kus sellise soola pühitsemine toimuks. On teada, et püha Athose mäel asuvas vene kloostris tegid mungad spetsiaalselt ahjudesse soola ja siis preestrid retsiteerisid soola õnnistamiseks teatud palveid.
Õnnistatud kvaternaarsoola kasutati toiduna ja ka roojase jõu ärajuhtimiseks võiksid nad sellele künnise puistata. Viimasel ajal on inimeste mõtetesse jõudnud palju müstilisi ebauskusid. See viib asjaolu, et neljapäevased soolad hakkavad omistama maagilisi omadusi. Pole juhus, et mõned nõiad ja mustkunstnikud kasutavad neljapäevast soola oma eesmärkidel. Kuna nüüd on vähe pühitsemisriitusi läbi viidud, soovitavad mõned selgeltnägijad, et inimesed ise püha neljapäeva õhtul soola õnnistaksid. Pühitsemispraktikaid on palju erinevaid, kuid neil pole midagi pistmist kristliku arusaamisega neljapäeva soolast.
Kvarteti soola ei saa kasutada nõiduse ja maagia erinevatel riitustel, samuti ennustamisel. Kristlane peab meeles pidama, et tõeline pühitsetud kvaternaarne sool on tavaline sool, mida on piserdatud püha veega. Samal ajal laskus jumalik arm toote enda peale - mitte enam. Kristlikus traditsioonis saab peaaegu iga asja pühitseda igal ajal, nii et sool pole erand. Sellega seoses on soola suurel neljapäeval õnnistamise tava kaotatud ja sellel pole nii laialdast kasutamist.
