Budism on vanim maailmareligioon. Ta oli esimene, kes ületas etnilise, pärandvara ja konfessionaalse vahekorra inimeste vahel, kuna tajus inimest inimesena, mitte ühegi grupi liikmena. Budism pakub vaimse arengu rada, mille eesmärk on tungida kõigi asjade tegelikku olemusesse. Paljud usuvad, et see on teaduse või psühhokoolitus.
Kasutusjuhend
1
Üldiselt on budism religioosne ja filosoofiline õpetus, mis põhineb vaimsel ärkamisel. See suundumus põhineb kaks ja pool tuhat aastat tagasi India tsivilisatsiooni tipuajal elanud Buddha või Gautama Shakyamuni ideedel. Andekate õpilaste abiga levis ta oma teooria, mida praktiseerib endiselt suur hulk inimesi. Säilinud on õpetaja sõnakogu 108 köites ("Kangyur") ja veel 254 õpilaste kirjutatud köidet. Buddha ise iseloomustas oma õpetusi kõige paremini: "Ma õpetan, et kõik püüavad saada õnnelikuks ja vabaneda kannatustest. Õpetan kõigi asjade tõde." Budism erineb teistest religioonidest selle poolest, et see põhineb kogemusel, mitte usul.
2
Budism põhineb „nelja õilsa tõe” kontseptsioonil: kannatused, kannatuste päritolu ja põhjused, nende lakkamine ja tee neist vabanemiseks. Avastades täpselt need inimelu põhimõtted, sai Gautama valgust. Esimene tõde on see, et kõik toob kannatusi - sünd, vanadus, haigus, soovitud eesmärgi saavutamata jätmine
Rõõm on lühiajaline ja õnn on kujuteldav. Kogu inimelu toimub piinades - vaimses ja füüsilises.
3
Budismi kohaselt on inimeste kannatuste põhjus elu kinnistumises, olemise janu käes. Kannatuse peatamiseks ei pea olema mingeid soove, oma kirgi ja kiindumusi maha suruda. Praktilist päästmisviisi pakub neljas tõde, mis on „kaheksakordne tee”: õige usk, otsusekindlus, sõnad, teod, elustiil, püüdlused, mõtted ja mõtisklused. Neid käske järgides võib inimene saavutada täiuslikkuse, mille tipuks on nirvaana.
4
Nirvana on üleminek teisele olendile, teadvusele ligipääsetava elu lakkamine ja selle kvalitatiivne muutus. Budistid võtsid India seisukohad samsara kohta, mis meelitab iga elusolendit taassündide ahela kaudu ja põhjustab kannatusi. Surm ei ole vabastamine, sest pärast seda algab uus elu. Kuid nirvana peatab reinkarnatsiooni ja laseb valgustatul samsara rattast välja murda.
5
Budism jaguneb kaheks peamiseks õpetuseks: mahajaana ja hinajana. Esimeses öeldakse, et bodhisattva kontseptsiooni aluseks on kõigi maa peal olevate olendite piiramatu armastus. See on valmisolek loobuda nirvaanast, et päästa teiste olendite elu. Hinajaana järgijad soovivad vaid individuaalset päästmist.
