Inimesele ei ole antud õigeusu uskumuste kohaselt toimuvast väljaspool elu ja surma mõistmiseks. Kirik on aga alati hoidnud ja hoiab endiselt kõiksugu sümboleid ja mõningaid fakte, mille järgi, ehkki kaudselt, on siiski võimalik inimeste hingeelu järelreisil otsustada. Nii et näiteks kõik ei tea, mida need 9. ja 40. päeval pärast surma tähendavad ning miks just sel ajal on vaja läbi viia vastavad mälestusrituaalid.
Õigeusklike ideede kohaselt viibib inimene oma elu jooksul materiaalses maailmas. Pärast surma läheb tema hing teise, kõrgendatud, teadmatusesse vaimsesse maailma. Siin võib kohata näiteks oma kaitseinglit, juba varem lahkunud sugulaste ja sõprade hinge jne.
Mis juhtub kolmandal päeval
Traditsiooniliselt usutakse, et esimese kolme päeva jooksul pärast surma on hing, kes pole veel oma uue olekuga harjunud, keha kõrval. Lisaks külastab naine neid kohti, mis olid tema elu jooksul inimesele kallid, samuti neid inimesi, kelle juurde surnu oli kiindunud. Pärast kolmandat päeva hakkab inimhing surelikust materiaalsest maailmast järk-järgult eemalduma.
Seetõttu peaks ta matma surnuid alles kolmandal päeval pärast surma, kuid mitte varem. See reegel muidugi pole raske. Selle jälgimine on õigeusklike arvates siiski seda väärt.
Juba surmahetkest saati on lahkunu kaitseingel hingega kaasas. Kuni üheksanda päevani näitab ta lahkunud inimesele taeva saali.
Mida tähendab 9 päeva pärast surma?
Üheksandal päeval algab uus, ülioluline etapp surnu postuumses ajaloos. Sel ajal alustab tema hing tõusmist Paradiisi. Kirikuideede kohaselt kohtub ta seal teel paljude takistustega, mida on ilma toetuseta väga raske ületada. Õigeusu kristlaste sõnul on teel paradiisi kokku hing igasuguste tumedate jõududega, mis meenutavad talle tema patte. Pealegi on nende peamine ülesanne lükata lahkunute hinge edasi õndsuse teele. Usutakse, et absoluutselt kõik surnud läbivad sellise testi. Tõepoolest, kirikutraditsiooni kohaselt pole patuta inimesi lihtsalt olemas.
Sugulaste ja sõprade palved peaksid aitama hingel kõigist takistustest üle saada ja õndsust saavutada. Just sel põhjusel peetakse mälestusmärke üheksandal päeval pärast surma. Sel juhul kutsutakse tseremoonia justkui hinge juhtima, andma talle jõudu pikaks ja raskeks katsumuste teeks.
Mis juhtub neljakümnendal päeval
Niisiis, saime teada, mida see tähendab 9 päeva pärast surma. Kuid miks toimub ärkamine ka neljakümnendal päeval? Selline traditsioon on muidugi seotud ka traditsiooniliste õigeusu ideedega. 40. päeval, ületades kõik takistused, ilmub hing, nagu kirik õpetab, Issanda ette. Seda kirikukirjanduse olulist punkti nimetatakse erakohtuks. Lahkunu peab ise otsustama, kas ta saab elada paradiisis koos Jumalaga või mitte. Ja seetõttu vajab ta hing sel päeval materiaalsesse maailma jäävate sõprade ja sugulaste erilist tuge.
Kiriku õigeusu traditsioonide kohaselt mäletatakse inimest 40. päeval viimati äsja lahkununa. Alates sellest päevast saab lahkunu vaimse maailma osaks. Tema tõus Jumala juurde lõpeb.
