Islam on üks noorimaid monoteistlikke usundeid. Selle esmamainimine pärineb 7. sajandist. Islami rajajaks peetakse prohvet Muhamedit. Moslemitel on mitmeid selgeid põhimõtteid ja sätteid, mida iga moslem peab teadma ja neist kinni pidama.
Moslemi usu põhialused
Esiteks peaks iga moslem teadma islami usu nn tugisambaid. Islamis on viis usu põhimõtet või tugisammast, mis põhinevad islami pühakirjal - Koraanil. Esimene sammas ütleb, et pole jumalust, vaid Jumal. Moslem usub ühte jumalat, kõigi asjade loojat, ja polüteismi peetakse üheks kõige hullemaks patuks. Auväärne moslem usub ka Allahi inglitesse. Koraan ütleb, et Loojale lähimad inglid on Ilmutusraamatu Jibrili ingel; ingel, kes edastas Allahi otsuseid inimeste saatuse kohta, Israfil; põrgu eestkostja Malik; inglid, kes kohtuvad ja küsitlevad inimest pärast surma, Munkar ja Nakir; kohtuprotsessi inglid Harut ja Marut; Surmaingel ja Iisraeli paradiisi eestkostja.
Moslemite usu kolmas põhimõte näeb ette hävitamatu usu prohvetitesse - Jumala saatjatesse. Pühakirjad ja lood Muhamedi elust nõuavad moslemilt kõigi Looja käskjalgade vastuvõtmist. Neid on rohkem kui 120 000, kuid kõige ustavamaid on üheksa. Muhamedit peetakse prohvetite "pitseriks" - just tema kaudu edastas Allah Koraani inimestele.
Viies ususammas on usk eelseisval kohtupäeval. Samuti peab iga moslem uskuma, et kõik toimub vastavalt Allahi tahtele. Koraani sõnul teab Allah kõike ja kõik, kes temasse usuvad, on õigel teel.
