Aurelius Augustine - teoloog, filosoof, valgustaja. Ta andis olulise panuse keskaja filosoofia ja kultuuri kujunemisse. Püha Augustinuse tööd seostatakse kristliku kiriku skismiajaga õigeusu ja katoliiklikuks. Aurelius Augustinuse mälestust tähistavad võrdselt lääne ja ida kristluse esindajad.
Aurelius Augustini elulugu
Teoloog ja filosoof Aurelius Augustine sündis 354. aastal ühe provintsiametniku peres. Filosoofi ema - usuline Christian Monica - avaldas talle suurt mõju. Augustinuse isa tunnistas ebajumalateenistust. Aureliuse sünnikoht on väike Aafrika linn Tagast, mis asub tänapäevase Alžeeria territooriumil. Peres oli kolm last, kuid ainult tulevane filosoof sai hariduse. Provintsi ametnikul ei olnud tohutut rikkust ning selleks, et lastele õppimisvõimalust anda, pidid vanemad raha laenama.
Aurelius Avgut uuris kodus grammatika ja aritmeetika algteadmisi. Seejärel sai ta Carthages retoorikakursuse. Pärast retooriliste koolide lõpetamist jääb Augustinuse õpetama seda kursust Carthages. Vaatamata sügavalt religioossele Christian Monicale juhtis Aurelius ise jõudeolekut, kuid ema juhised aitasid tal õigele teele naasta.
Oma elu Carthages õppis Aurelius Cicero loomingut, mis äratas ta soovi tegeleda filosoofiaga. Sel perioodil kirjutab Augustine oma esimese filosoofilise raamatu. Kuid see filosoofi töö ei jõudnud meie päevini. Kristliku õpetuse esimene lugemine ei äratanud tulevase filosoofi huvi. Augustinus ei nõustunud Pühakirjade ürgse keele ja mõtlemisega, mistõttu läks ta üle Piibli konkreetsele tajumisele ja tõlgendamisele. 28-aastaselt lahkus Aurelius Rooma ja sai Manichaean õpetuste toetajaks. Pärast kohtumist maaniade vaimse juhiga keeldus Augustinus sellest õpetusest ja hakkas kalduma skepsise poole.
Augustine muutis oma usulist seisukohta pärast kohtumist munk Ambrosega, kes suutis muuta noore teadlase ideid ja huve ning kallutada teda ristiusku. Aastal 387 ristiti Aurelius ja pöörduti ümber kristlikuks usuks.
Püha Augustinuse filosoofiline õpetus
Eriti oluline on kuulsa filosoofi töö. Tema filosoofiline õpetus arenes välja paljude erinevate tegurite mõjul. Tohutut rolli teadlase ja teoloogi Augustini kujunemisel mängis tema vaimustus erinevatest religioossetest vaadetest. Ta kirjutas palju teoseid, nii usulisi kui ka ilmalikke filosoofilisi.
Aureliuse filosoofia arenes välja tema ema Monica mõjul, nii et tema õpetus on filosoofia, religiooni ja jumaliku predestinatsiooni süntees. Pärast kristluse vastuvõtmist oli Aureliuse kirjutistes palju negatiivseid vastuseid maniheismi, skeptitsismi kohta. Augustine kirjutab filosoofilise traktaadi, milles kritiseerib teadlasi ja on vastu ketseritele.
Teadlase filosoofia põhineb mitmel põhimõttel. Ta räägib mõistuse ja usu koostoimimisest ning nende mõjust inimese kujunemisele. Tõelise teoloogina rääkis Aurelius sellest, et ainult mõistuse ja usu vastastikune mõju võib viia inimese Jumala linna. Samal ajal peab iga usklik valima oma tee. Puhtast mõistusest sõltuvus võib aidata ühte ja välisel autoriteedil põhinev usk võib aidata teisi.
Veel üks Augustinuse filosoofia põhimõte on ettekujutus jumalast mitte absoluutse impersonaalse vaimuna, vaid inimesena. See Jumala ettekujutus tõmbas piiri jumaliku ettemääratuse ja saatuse vahel.
Filosoofi kuulsaimaks teoseks peetakse traktaati "Jumala linnast", milles kolmkümmend raamatut kirjeldavad Püha Augustinuse usuliste ja filosoofiliste õpetuste põhimõtteid.
Selle töö alguses räägib Aurelius Rooma impeeriumi lagunemise põhjustest, et kristlik maailm oli pahedesse ja pattu sattunud ning seetõttu ei saanud see tulevikus eksisteerida. Viis köidet kirjeldavad õpetust kristlike ja paganlike uskude vastuolulisusest, ülejäänud raamatud räägivad ilmaliku ja vaimse jõu suhetest. Kogu maailm jaguneb Augustinuse sõnul kaheks osaks: Jumala linn ja Maa linn. Esimeses elus elavad õiglased, tegutsedes kõlbeliste eetiliste normide alusel. Nad elavad jumalike käskude järgi. Teises maailmas elavad inimesed, kes on orienteeritud maisele moraalile, seetõttu elavad nad vastupidi ja armastusega iseenda vastu. Aurelius Augustine kirjeldas seda maailma pideva võitlusena hea ja kurja vahel.
